Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus.

§ 1. Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse asutused rajatakse alustele, mis ette nähtud 22. juuni 1917 a. omavalitsuse elluviimise seaduse (seadl. ja valits. korrald. kogu nr. 173—28. juulist 1917 a. art. 953) lisa §§ 5., 11., 13. ja 14. ja nimetatud seaduse lisa § 4. põhjal Eesti maanõukogu poolt 10. augustil 1917 a. vastu võetud maakonnanoukõgu kodukorras ja omavalitsuse ajutise järelvalve seadses 11. oktoobrist 1919 a. (Riigi Teataja nr.78—1919 a.).

Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse asutused alluvad oma võimupiiri kuuluvate ülesannete teostamisel maksvatele seadustele ühel alusel kohalikkude omavalitsustega.

§ 2. Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse asutuste võimupiiri kuulub:

1. vastava vähemusrahvuse emakeelsete avalikkude ja eraõppeasutuste organiseerimine, valitsemine ja järelvalve;
2. vastava vähemusrahvuse muude kultuurülesannete eest hoolitsemine ning selleks ellukutsutud asutuste ja ettevõtete valitsemine.

§ 3. Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsusel on õigus § 2 tähendatud aladel oma liigetele sundmäärusi välja anda omavalitsuse elluviimise seaduse (seadl. ja valits. korrald. kogu nr.173 art. 953) lisa § 7. ettenähtud korras.

§ 4. Vähemusrahvuste avalikkude koolide võrk töötatakse välja vastava maakonna või linna ja vastava vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse kokkuleppel ja kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt haridusministri ettepanekul. Kui kokkulepet ei saada, otsustab asja lõpulikult Vabariigi Valitsus.

Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse tegevuse avamise ajal olemasolevad vähemusrahvuste emakeelsed avalikud koolid antakse vastava rahvuse kultuur-omavalitsusele üle nende koolide iseloomu ja õiguste alalhoidmisega.

Avalikkude koolide avamise või vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse asutusele üleandmise puhul kinnitab Vabariigi Valitsus koolide ülevalpidamiseks määratud summad ja muud kohustused, mis kohalikkude omavalitsuseasutuste kanda jäävad.

§ 5. Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse orgaanideks on vastava rahvuse kultuur-nõukogu ja -valitsus. Nende asukohaks on vabariigi pealinn.

Kohalikkude küsimuste lahendamiseks ja korraldamiseks kutsutakse ellu vastava rahvuse kultuur-nõokogu poolt tarviduse järele kohalikud kultuur-hoolekogud, mille tegevuspiirkonnaks maakond ühes linnadega.

Vabariigi Valitsuse kinnitusel võib ellu kutsuda ühise kultuur-hoolekogu mitme maakonna jaoks.

§ 6. Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse asutuste varanduslikuks aluseks on:

1. seaduste põhjal riigi kanda võetud kulud ja kohustused avalikkude alg- ja keskkoolide suhtes;
2. kohalikkude omavalitsuste rahalised summad ja muud avalikkude kesk- ja algkoolide ülevalpidamisega seotud kohustused sel määral ja alusel, nagu need seadustega nende peale pandud;
3. riigi- ja omavalitsuste toetussummad kultuur-ülesannete teostamiseks;
4. avalikud maksud vastavate vähemusrahvuste liigetelt, mis tarbekorralkultuur-nõukogu poolt nende peale pannakse selles suuruses ja neil alustel, nagu need eelarve kavas ette nähtud ja raha- ning haridusministri ühisel ettepanekul Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud;
5. annnetused, korjandused, sihtvarandused, pärandused ja sissetulekud oma varandustest või ettevõtetest.

§ 7. Kohalikud omavalitsused vabanevad vähemusrahvuste liigete suhtes hariduslikkudest kohustustest, mis käesoleva seaduse järgi vastavatele vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse asutustele üle läinud.

§ 8. Vähemusrahvusteks käesoleva seaduse mõttes tunnustakse Saksa. Vene ja Rootsi rahvused ning need Eesti piirides elavad vähemusrahvused, kelle üldarv mitte vähem kui kolm tuhat.

§ 9. Kuuluvus vähemusrahvuse kultuur-omavalitsusse tehakse kindlaks rahvusnimekirjaga, kuhu võivad endid lasta üles võtta § 8.tähendatud rahvusest Eesti kodanikud, kes vähemalt 18 aastat vanad. Vähemusrahvuste registreeritud liigete lapsed kuni 18 eluaastani loetakse vähemusrahvusse kuuluvaks vanemate järgi. Vanemate kahte rahvusse kuuluvusel sünnib laste rahvuse määramine vanemate kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, kuulub laps isa rahvusse.

Vähemusrahvuse liigete alaealised lapsed, kes 18 aastaseks saanud, loetakse vähemusrahvusse mitte kuuluvaks, kui nad ühe aasta jooksul ei oleregistreerinud.

§ 10. Rahvusnimekirjast kustutatakse maha vähemusrahvuse liikmed, kes:

1. surma läbi lahkunud;
2. Eesti kodakontsusest lahkunud;
3. oma soovil vähemusrahvuse kultuur-omavalitsusest lahkuvad.

Märkus 1. Punktide b ja c põhjal lahkunud vähemusrahvuse liikmed on kohustatud kuni eelarve aasta lõpuni nendel, kui vähemusrahvuse liigetel lasuvaid rahalisi kohustusi täitma. Lahkumise korral oma soovil tuleb sellest kirjalikult vähemalt pool aastat ette teatada.

Märkus 2. Vähemusrahvuste kultuur-omavalitsustel on õigus p. c põhjal lahkunud liigete uuesti registreerimisest (§ 9.) keelduda.

§ 11. Hääleõiguslikkudeks vähemusrahvuse liigeteks loetakse rahvusnimekirjas seisvad täisealised kodanikud, kellel õigus osa võtta omavalitsuse esituskogude valimistest.

§ 12. Vähemusrahvuste liigete osavõtt rahvuslikust kultuur-omavalitsusest ei vabasta neid kodanik üldkohustustest ega kohustustest kohaliku omavalitsuse vastu.

§ 13. Kui vähemusrahvuse liikmed tungiva tarviduse korral või vastava vähemusrahvuse kultuur-valitsuse nõusolekul tarvitavad üldisi riigi- või kohalike omavalitsuse asutusi vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse asutustele usaldatud aladel, mille jaoks viimases § 6. p.p. a, b, c korras ülespidamis- või toetussummad saavad, siis on vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse asutused kohastatud sellest tekkinud kulud kandma.

§ 14. Vabariigi Valitsuse otsusel võib kultuur-nõukogu laiali saata. Uued valimised viiakse lõpule kolme kuu jooksul laialisaamise päevast arvates. Vahepeal jatkavad laialisaadetud kultuur-nõukogu täidesaavad orgaanid oma kohuste täitmist.

§ 15. Vähemusrahuvuste kultuur-omavalitsuse asutused lõpetavad oma tegevuse:

1. kui seda tarvilikuks tunnistanud vastava vähemusrahvuse kultuur-nõukogu liigete seadusliku arvu kahe kolmandiku enamusega;
2. kui vähemusrahvuse liigete arv langeb alla 3.000 või kui rahvusnimekirjas seisvate täisealiste kodanlikkude arv langeb alla poole viimasel rahvalugemisel kindlakstehtud täisealiste vastava vähemusrahvuse liigeteüldarvust.

Tegevuse lõpetamine sünnib Vabariigi Valitsuse poolt antud määruste järgi.

§ 16. Vähemusrahvused, kes soovivad kultuur-omavalitsuse asutusi ellu kutsuda, teatavad sellest kas oma rahvaesitajate või kultuur-organisatsioonide kaudu Vabariigi Valitsusele.

§ 17. Esimese kultuur-nõukogu valimise läbiviimiseks kohustab Vabariigi Valitsus kahe nädala jooksul pärast § 16. korras tehtud teadaande kättesaamist neid omavalitsuse asutusi, kes hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja peavad ühe kuu jooksul pärast vastava eeskirja kättesaamist kõigi vastava vähemusrahvuse hääleõiguslikkude valijate nimekirja kokku seadma omavalitsustel käsitada olevate andmete, samuti üksikute kodanikkude ülesandmiste põhjal oma rahvuse kohta.

Märkus 1. Vabariigi Valitsus, samuti valimise peakomitee esimees võivad oma esitajaid nimetada igasse valijate nimekirja kokkuseadvasse asutusse.

Märkus 2. Silmas pidades vastava vähemusrahvuse umbkaudset arvu üksikutes valdades, võib Vabariigi Valitsus määrusega § 17. tähendatud kohused vallavalitsuste asemel teiste omavalitsuste peale panna.

§ 18. Igal vähemusrahvuse valimisnimekirja ülesvõetud kodanikul on õigus kahe kuu jooksul pärast tähendatud nimekirja avaldamist end nimekirjast maha kustutada lasta. Valimised toimetatakse pärast selle tähtaja lõppu. Valimisnimekirjast mahakustutamata kodanikud kantakse § 9 ette nähtud rahvusnimekirja.

§ 19. Kui § 18 ettenähtud tähtaja möödumisel § 17 korras registreeritud vastavast vähemusrahvusest täisealiste kodanikkude arv on alla poole viimase rahvalugemise järgi sellesse rahvusse kuuluvatest täisealistest kodanikkudest üldse, siis valimisi ette ei võeta, ning vähemusrahvus võib alles kolme aasta möödumisel § 16 tähendatud teadaandega uuesti esineda.

§ 20. Kaebdused valijate nimekirjade kokkuseadmise asjus esitatakse analoogiliselt kaebtustele hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade asjus (§ 24).

§ 21. Valimiste väljakuulutajaks, nende käigu järgi valvajaks ja korraldajaks asutatakse iga rahvuse tarvis kelle poolt sooviavaldus § 16 korras tulnud, peakomitee, mis koosneb esimehest, kes vastava vähemusrahvuse hulka peab kuuluma, liikmest-kohtunikust kohtupalati määramisel ja ühest liikmest Vabariigi Valitsuse määramisel. Esimehe kandidaat pannakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ette ühel ajal teadaandega § 16 korras.

§ 22. Vähemusrahvuse kultuur-nõukogu peakomitee ettepanekul Vabariigi Valitsuse poolt, kuid see arv ei või olla vähem kui 20 ja mitte rohkem kui 60.

§ 23. Peakomitee eelkavade põhjal kinnitab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul vähemusrahvuse kultuur-nõukogu valimise määrused, valimisringkonnad ja üksikute valimisringkondade esimeste kultuur-nõukogudeliigete arvu ning asutab valimiste toimetamiseks tarvilikud kohalikud valimiskomiteed.

§ 24. Valimisi toimetatakse igas valimisringkonnas samal alusel, nagu maakonnanõukogudessegi. Kultuur-nõukogu valitakse 3-ks aastaks. Kaebusedvalimiste puhul esitatakse samal alusel, nagu maakonnanõukogude valimistel. Valimiste tagajärjed kuulutatakse peakomitee poolt Riigi Teatajas.

§ 25. Kui valimistest vähem pooled vastava vähemusrahvuse valimisnimekirjades seisvad kodanikud osa võtnud ei kutsuta kultuur-nõukogu kokku, ning vähemusrahvus võib alles kolme aasta möödumisel § 16 tähendatud teadaandega uuesti esineda.

§ 26. Kui valimistest enam kui 50% hääleõiguslikkudest osa võtnud (§ 11), kutsub peakomitee esimees hiljemalt kahe nädala jooksul pärast valimiste tagajärgade väljakuulutamist kultuur-nõukogu kokku, avab selle ja juhatab kuni juhatuse valimiseni, mille järgi peakomitee kohused lõpevad.

§ 27. Kultuur-nõukogu otsustab kõige pealt, kas ta tahab kultuur-omavalitsust teostama hakata käesoleva seaduse ja viimase põhjal Vabariigi Valitsuse poolt antud määruste alusel. Juhtumisel, kui kultuur-nõukogu liigete seadusliku arvu kahe kolmandiku enamusega on otsustatud kultuur-omavalitsusest teostada, kuulutab Vabariigi Valitsus kultuur-nõukogu sellekohase teadaande järgi kahe nädala jooksul vastava vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse tegevuse avatuks.

Kui aga tähendatud otsus vastu võetud vähema enamusega või otsustatud loobuda kultuur-omavalitsuse teostamisest, läheb kultuur-nõukogu laiali ning vähemusrahvus võib alles kolme aasta möödumisel § 16 tähendatud teadaandega uuesti esineda.

§ 28. Esimeste valimiste valimisnimekirjade valmistamisega ja pidamisega seotud kulud kannab vastav omavalitsus, kuna esimese kultuur-nõukoguvalimise organiseerimise ja läbiviimise kulud riigi kanda jäävad. Uute valimiste, samuti ümbervalimiste kulud jäävad vastava vähemusrahvuse kanda.

§ 29. Kõik määrused, mis tarvilikud vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse asutuse ellukutsumiseks, avaldab pärast käesoleva seaduse jõusseastumist.

§ 30. Eeltähendatud alustel vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse asutuste ellukutsumiseks, nende liigete nimekirjade kokkuseadmiseks, kui ka nende kohta käivate seaduste täitmiseks ja neile rajatud vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse asutuste põhijoonte kujundamiseks ning tegevuse järelvalveks annab Vabariigi Valitsus tarvilikud määrused, vajaduse korral iga vähemusrahvuse kohta eraldi.

§ 31. Vabariigi Valitsusel on õigus selle seaduse alustele vastavalt korraldada määrusega Eesti rahvusest kodanikkude kultuur-omavalitsust kohaliku omavalitsuse administratiiv-piirkonnas, kus vähemusrahvus enamuses.