I.
§ 1. Vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse ülesandeks on:
a) Eesti Vabariigis vastava vähemusrahvuse emakeelsete avalikkude ja eraõppeasutuste organiseerimine, valitsemine ja järelvalve, ning
b) selle vähemusrahvuse muude kultuur-ülesannete eest hoolitsemine ning selleks ellu kutsutud asutuste ja ettevõtete valitsemine.
§ 2. Vähemusrahvuse kultuur-omavalitsusel on õigus maksvate seaduste alusel omandada ja võõrandada varandust, sõlmida lepinguid, võtta oma peale kohustusi, samuti esineda kohtus oma varanduslistes asjades nõudjana või kostjana, käies selle juures seaduste määruste järele, mis valitsusasutuste asjade kohta maksvad.
§ 3. Vähemusrahvuse kultuur-omavalitsus teostab tema võimupiirt kuuluvaid ülesandeid iseseisvalt, kuid alludes nende teostamisel maksvatele seadustele ja Vabariigi Valitsuse määrustele samas korras ja alustel, mis ette nähtud maaomavalitsuste kohta.
Järelvalve vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse tegevuse üle kuulub siseministrile.
§ 4. Vähemusrahvuse kultuur-omavalitsusel on õigus kantseleimaksu võtta maakonnaomavalitsuste kohta maksvatel alustel.
§ 5. Tempelmaksu- ja postikulude suhtes allub vähemusrahvuse kultuur-omavalitsus samadele määrustele, mis maksvad omavalitsuste kohta.
§ 6. Vähemusrahvuse kultuur-omavalitsusel on pitsat. Pitsat kannab Vabariigi vappi ja pealkirjana asutuse ametsist nimetust riigikeeles, soovi korral ka vastava vähemusrahvuse keeles ning kinnitatakse vastava vähemusrahvuse kultuur-valitsuse ettepanekul siseministri poolt.
II.
§ 7. Vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse liikmeteks on kõik selle omavalitsuse poolt peetavatesse rahvusnimekirjadesse üles võetud Eesti kodanikud.
§ 8. Rahvusnimekirja võivad endid üles võtta lasta vastavast rahvusest Eesti kodanikud, kes vähemalt 18 aastat vanad.
Rahvusnimekirjadesse ülesvõetute lapsed kuni 18 eluaastani loetakse kultuur-omavalitsusse kuuluvaks vanemate järgi. Vanemate kahte rahvusse või kahte kultuur-omavalitsusse kuuluvusel otsustatakse laste kuuluvust kultuur-omavalitsusse vanemate kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, kuulub laps sellese rahvusse või kultuur-omavalitsusse, millesse kuulub isa.
Rahvusnimekirjadesse ülesvõetute alaealised lapsed, kes 18 aastaseks saanud, loetakse kultuur-omavalitsusse mittekuuluvaks, kui nad ühe aasta jooksul ei ole endid registreerinud.
Märkus. Kultuur-omavalitsusel on õigus § 9 p. c põhjal lakunute uuesti rahvusnimekirja ülesvõtmisest keelduda.
§ 9. Rahvusnimekirjast kustutatakse maha, kes:
a) surma läbi lahkunud;
b) Eesti kodakondsusest lahkunud;
c) oma soovil kultuur-omavalitsusest lahkuvad.
Lahkumise korral oma soovil tuleb sellest kirjalikult vähemalt pool aastat ette teatada.
§ 10. § 9 p.p. b ja c põhjal kultuur-omavalitsusest lahkunud on kohustatud ühistel alustel kultuur-omavalitsusse kuuluvatega kuni eelarve aasta lõpuni kultuur-omavalitsuse vastu kõiki rahalisi kohustusi täitma.
§ 11. Hääleõiguslikkudeks kultuur-omavalitsuse liikmeteks loetakse rahvusnimekirjas seisvad täisealised kodanikud, sellel õigus osa võtta omavalitsuse esituskogude valimistest.
III.
§ 12. Vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse orgaanideks on:
1) kultuur-nõukogu,
2) kultuur-valitsus ja
3) kohalikud kultuur-hoolekogud.
Kultuur-nõukogu ja kultuur-valitsuse asukohaks on Vabariigi pealinn.
§ 13. Kultuur-nõukogu koosneb 20 kuni 60 liikmeste kultuur-nõukogude liikmete arvu kinnitab vastavate peakomiteede eelkavade põhjal siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Järgmiste kultuur-nõukogude koosseis määratasse kindlaks eelmiste kultuur-nõukogude poolt, enne nende volitsuste tähtaja lõppu.
Kultuur-nõukogu valitakse 3-ks aastaks.
§ 14. Kultuur-nõukogu liikmete valimised toimetatakse sellekohaste Vabariigi Valitsuse poolt vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seaduse §§ 23 ja 24 põhjal kinnitatud valimiste määruste alustel.
§ 15. Kultuur-nõukogu liikmed võivad tasu saada oma ametikohuste täitmise eest kultuur-nõukogu sellekohaste määruste või otsuste järele.
§ 16. Kultuur-nõukogu liikmed ei või kultuur-valitsuse ametnikkudeks alla ega kultuur-valitsusega lepinguid teha. See kitsendus maksab ka nende perekonnaliikmete kohta. Erandite üle otsustab kultuur-nõukogu oma koosolikul 2/3 häälteenamusega.
§ 17. Kultuur-nõukogu liige, kes ilma mõjuvate põhjusteta kolmelt koosolekult järgimööda ei ole osa võtnud, arvatakse nõukogu liikmete hulgast lahkunuks. Tema asemele astub kandidaat selles korras, nagu see ette nähtud kultuur-nõukogu valimiste määrustes.
§ 18. Kultuur-nõukogu on oma võimkonna piirdes kultuur-omavalitsuse määravaks orgaaniks. Tema otsustamise alla käivad kõik kultuur-omavalitsusse puutuvad küsimused, täidesaatvate orgaanide valimine ja nende tegevuse järele valvamine (Maakonnanõukogu kodukord § 6).
§ 19. Kultuur-nõukogu koosolekud on järjekorralised ja erakorralised.
§ 20. Kultuur-nõukogu avamisekoosolekut juhatab kuni juhatuse valimiseni esimese kultuur-nõukogu valimiste peakomitee esimees. Kultuur-nõukogu esimese järjekorralise koosoleku kutsub kokku avamisekoosolekul valitud juhstus. Peale selle on kultuur-nõukogu koosolekute kokkukutsujaks ja kokkutuleku aja määrajaks kultuur-valitsus.
§ 21. Kultuur-nõukogu järjekorralisi koosolekuid peetakse vähemalt kordiga aasta.
§ 22. Kultuur-nõukogu erakorralised koosolekud kutsutakse kokku kultuur-valitsuse poolt kas tema enese algatusel või 1/3 nõukoguliikmete või revisjonikomisjoni kirjalikul nõudmisel. Kahel viimasel juhtumisel tuleb nõukogu kokku kutsuda mitte hiljem kui kahe nädala jooksul pärast nõudmise esitamist kultuur-valitsuse.
§ 23. Kultuur-nõukogu koosolek on otsusvõimuline, kui vähemalt pool nõukoguliikmetest koos on.
§ 24. Kultuur-nõukogu koosolekud on avalikud. Nende kinniseks kuulutamiseks on tarvis 3/4 koosolijate häälteenamust.
§ 25. Kultuur-nõukogu koosolekute ajast antakse avalikult teada kultuurnõukogu poolt määratud korras.
Nõukogu liikmetese saadetakse aegjasti nimelised kutsud ja päevakord ülesantud elukohtade järgi.
§ 26. Kultuur-nõukogu koosoleku päevakorra seab kokku kultuur-valitsus. Tema nõusolemiseta ei või nõukogu koosolekul otsustada asju, mis tema poolt päevakorda ei ole võetud.
§ 27. Kultuur-valitsus võtab asju kultuur-nõukogu koosoleku päevakorda kas oma algatusel või kohalikkude omavalitsuste ning seltskondliste organisatsioonide, kultuur-nõukogu liikmete ja eraisikute ettepanekul. Sise- ja haridusministrite poolt esitatud asjad on kultuur-valitsus kohustatud päevakorda võtma.
§ 28. Kultuur-nõukogu otsused tehakse liht-häälteenamusega.
Kaks kolmandikku hääli kultuur-nõukogu liikmete seaduslikust arvust on tarvilik:
1) kultuur-omavalitsuse teostamiseks (vähem. kultuur.-omav. sead. § 27);
2) kultuur-omavalitsuse tegevuse lõpetamiseks (kult.-omav. sead. § 15 p. 1);
3) kultuur-omavalitsuses ametisolevate isikute kohtulikule vastutusele võtmiseks.
§ 29. Kultuur-nõukogu otsused tehakse lahtisel hääletamisel. Kultuur-nõukogu juhatuse ja kultuur-valitsuse liikmete valimised, ametnikkude vastutusele võtmine, palga suuruse ning abirahade määramine sünnib salajasel hääletamisel.
Salajast hääletamist tuleb ette võtta ka teistes küsimustes, kui seda nõuavad 1/4 koosolevate kultuur-nõukogu liikmete arvust.
§ 30. Kultuur-nõukogu koosolekut juhatab kultuur-valitsuse esimees või tema abi. Nende mõlema äraolekul valib kultuur-nõukogu oma keskelt koosoleku juhataja. Koosoleku avab niisugustel kordadel koosolekul viibiv kultuur-valitsuse liige või tema äraolekul kõige vanem koosolekul viibiv nõukogu liige.
§ 31. Korrapidamine kultuur-nõukogu koosolekukutel on koosoleku juhataja hooleks. Temal on õigus kõnelejaid peatada, kahekordse hoiatuse järele sõna ära võtta, koosolijatele märkusi teha, korrale kutsuda, koosolekule vaheaegasid määrata ja tarvilisel korral koosolijate või pealtkuulajate ülespidamise tõttu võimatuks muutub. Kui koosoleku kestel korrarikkumisi pealtkuulajate poolt ette tuleb, võib juhataja publikumi lahkuimst koosolekuruumist nõuda.
§ 32. Kultuur-nõukogu koosolekute protokolli peab kultuur-nõukogu sekretär või tema abi.
Märkus. Kultuur-nõukogu sekretäriks võib ka kultuur-valitsuse sekretär olla.
§ 33. Iga koosoleku protokoll pannakse koosoleku ruumis kolmeks päevaks välja. Selle aja jooksul on kultuur-nõukogu liikmetel õigus koosolekute otsuste ja oma kõnede kohta märkusi ja parandusi esitada.
Märkus. Kinniste koosolekute protokollid hoitakse sekretäri käes, kes nõukogu liikmete nõudmisel kohustatud on neid käesolevas paragrahvis ette nähtud tähtajal viimastele läbivaatamiseks ja paranduste ning märkuste tegemiseks välja andma.
§ 34. Kui kolme päeva jooksul protokolli kohta proteste ei ole esitatud, tunnistab kultuur-nõukogu koosoleku juhatus protpkolli kinnitatuks. Juhatuse kohuseks on protokolli esitatud märkuste kohaselt parandada.
§ 35. üksikute küsimuste esialgseks läbiarutamiseks võib kultuur-nõukogu oma liikmetest komisjone moodustada.
§ 36. Kohalikkude küsimuste lahendamiseks ja korraldamiseks võib kultuur-nõukogu tarviduse järele ellu kutsuda kohalikud kultuur-hoolekogud, mille tegevuspiirkonnaks maakond ühes linnadega.
Vabariigi Valitsuse kinnitusel võib ellu kutsuda ühise kultuur-hoolekogu mitme maakonna jaoks.
§ 37. Kultuur-hoolekogu moodustavad selle tegevuspiirkonnast valitud kultuur-nõukogu liikmed, kes ka enda seast kultuur-hoolekogu esimehe või juhatuse valivad.
§ 38. Kultuur-hoolekogud tegutsevad sellekohaste erijuhtnööride alustel ja alluvad kultuur-nõukogu otsustele. Need juhtnöörid kinnitatakse siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse poolt.
§ 39. Kultuur-nõukogul, tema komisjonidel, samuti kohalikkudel kultuur-hoolekogudel on õigus oma koosolekutel seletuste andmiseks asjatundjaid kutsuda.
§ 40. Kultuur-valitsuse ja kohalikkude kultuur-hoolekogude tegevust ja asjaajamist kontroleerib revisjonikomisjon, mis kultuur-nõukogu poolt oma liikmete hulgast valitakse. Revisjonikomisjoni liikmete arvu määrab nõukogu tarviduse järele. Revisjonikomisjonil on õigus asjatundjaid oma töödest osa võtma kutsuda ja revideerimist oma üksikute liikmete hooleks anda.
§ 41. Kultuur-nõukogul on õigus § 1 tähendatud aladel sundmäärusi välja anda, mis on kohustatavad kõikidele kultuur-omavalitsuse liikmetele. Need sundmäärused ei tohi vastuolus seista maksvate seaduste määrustega.
Sundmäärused käivad siseministeeriumikontrolli alla ja saadetakse sealt kohtuministeeriumi avaldamiseks "Riigi Teatajas".
§ 42. Kultuur-nõukogu täidesaatvaks orgaaniks on kultuur-valitsus (Maakonna-nõukogu kodukord § 29).
§ 43. Kutuur-valitsuse moodustavad vähemalt kolm kultuur-nõukogu poolt valitud liiget.
§ 44. Kultuur-valitsuse liikmed valitakse kultuur-nõukogu esimesel järjekorralisel koosolekul. Valituks tunnistatakse need kandidaadid, kes enam kui poole koosolijate nõukogu liikmete häältest on saanud.
Valida võib ka väljaspoolt kultuur-nõukogu koosseisu, kuid hääleõiguslikkudest kultuur-omavalitsuse liikmetest kultuur-valitsuse liikmetena on neil nõukogu koosolekutel sõnaõigus.
§ 45. Kultuur-valitsuse liikmed valitakse kultuur-nõukogu volituste kestvuse aja peale.
Kultuur-nõukogu laialisaatmise korral täidab kultuur-valitsus oma kohseid kuni uue kultuur-nõukogu poolt valitud kultuur-valitsuse ametisse astumiseni.
§ 46. Kultuur-valitsuse liikmetest valib kultuur-nõukogu kultuur-valitsuse esimehe ja tema abi.
§ 47. Kultuur-valitsuse asjaajamine jaotatakse tarviduse järele osakondadesse. Osakondade juhatajateks on kultuur-valitsuse liikmed.
§ 48. Kultuur-valitsuse ametnikud nimetab ametisse ja vahastab kultuur-valitsus.
Palgad määrab neile kultuur-nõukogu kultuur-valitsuse ettepanekul.
§ 49. Jooksvate asjade ajamiseks peab kultuur-valitsus mitte vähem kuikord kuus järjekorralisi koosolekuid. Nende koosolekute päevad määratakse kultuur-valitsuse poolt kindlaks ja antakse kultuur-nõukogu poolt määratud korras avalikult teada.
Märkus. Kordadel, kui asja kiiruse pärast võimalik ei ole kultuur-valitsuse otsust ära oodata, on kultuur-valitsuse esimehel või vastaval osakonna juhatajal õigus asju oma vastutusel ära otsustada ja sellel kultuur-valitsusele lähemal koosolekul kinnitamiseks või lõpulikuks otsustamiseks ette kanda.
§ 50. Kultuur-valitsuse koosolekud on otsusevõimelised, kui nendest vähemalt kolm kultuur-valitsuse liiget osa võitavad ning nende hulgas kas esimees või tema abi.
§ 51. Koosolekut juhatab esimees või tema abi. Kui nad mõlemad puuduvad, siis kultuur-valitsuse liige, keda koosolek selleks korraks valib.
Koosolekust võivad kultuur-valitsuse loaga või kutsel ka kultuur-valitsuse ametnikud ja asjatundjad sõnaõigusega osa võtta.
§ 52. Kultuur-valitsuse otsused tehakse lihthäältenamusega. Jagunevad hääled pooleks tuleb ettepanek tagasilükatuks lugeta. Hääletamine sünnib lahtiselt.
Märkus. Ametnikkude valimised sünnivad salajaselt, kui seda nõuavad üksikud kultuur-valitsuse liikmed.
§ 53. Kultuur-valitsuse liikmete amet on auamet, kuid kultuur-nõukogu otsusel võib kultuur-valitsuse liikmetele määrata töö tasu, kas koosolekute pealt või mõnel muul alusel.
§ 54. Kultuur-valitsuse protokolli kirjutab kultuur-valitsuse sekretär. Sekretär juhib ka kultuur-valitsuse kantseleid.
§ 55. Kultuur-valitsus esitab kultuur-omavalitsust läbikäimises valitsuse-, kohtu-, omavalitsuse-, või muude asutustega ja isikutega.
§ 56. Kultuur-valitsuse ja temale alluvate asutuste, samuti ka kohalikkude kultuur-hoolekogude asjaajamise ja selle seaduslikkuse üldine järelvalve kuulub kultuur-valitsuse esimehele.
§ 57. Kultuur-valitsuse sisemise asjaajamise ja kultuur-omavalitsuse rahade ja varanduste valitsemise kohta annad kultuur-nõukogu tarviduse järele sellekohaseid juhtnööre.
§ 58. Kultuur-valitsus tarvitab kultuur-omavalitsuse summasid kultuur-nõukogu poolt kinnitatud eelarve piirides.
Eelarve kokkuseadmisel ja täitmisel, samuti eelarvete põhjal tehtud rahaliste väljaminekute kohta aruannete andmisel tuleb käia vabariigi valitsemise ajutise korra § 12-a põhjal Vabariigi Valitsuse poolt 19. jaan. 1920 a. vastu võetud valla- ja maakonna-omavalitsuste sissetulekute, väljaminekute, eelarvete ja aruannete ajutise seaduse järele.
IV.
§ 59. Järelvalve kultuur-omavalitsuse tegevuse üle kuulub siseministrile, kes teostab seda isiklikust või esitajate kaudu.
§ 60. Järelvalve teostamiseks on siseministril õigus kõigi kultuur-omavalitsuse asutuste asjaajamist igal ajal revideerida, neilt pärida seletusi ja nõuda asjassepuutuvaid dokumente või nende ärakirju.
Kutuur-valitsuse koosolekute protokollid või nende ärakirjad saadetakse järelvalve otsutarbel siseministrile 7 päeva jooksul peale koosolekut.
Järelvalve teostatakse omavalitsuse ajutise järelvalve seaduse ja muude seaduste korras.
§ 61. Vabariigi Valitsus võib siseministri ettepanekul kultuur-nõukogu laiali saata. Uued valimised viiasse lõpule kolme kuu jooksul, laialisaatmise päevast arvates.
V.
§ 62. Eraisikud, ühingud ja asutused võivad kultuur-omavalitsuse poolt oma tsiviilõiguste rikkumise puhul viimase vastu nõudmist esitada üldisel alusel (Tsv. kpd. sead. § 1 ja märkus).
§ 63. Täitmisele pööratud kultuur-nõukogu otsuste peale võib kaevata rahukogule administratiivkohtu korras.
§ 64. Kultuur-valitsuse korralduste mitteseaduspärasuse peale võib kaevata rahukogule administratiivkohtu korras; kõik muud kaebused kultuur-valitsuse tegevuse peale esitatakse kultuur-nõukogule.
VI.
§ 65. Kultuur-omavalitsuse tegevuse lõpetamine vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seaduse § 15 ette nähtud juhtumistel sünnib Vabariigi Valitsuse poolt iga üksiku juhtumise kohta antud vastavate määruste järgi.
Riigivanem J. Jaakson.
Siseminister Einbund.
Riigisekretär K. Terras.