I. Rahvusnimekirju pidavad asutused.
§ 1. Rahvusnimekirjade pidavateks orgaanideks on kultuur-valitsus ja kohalikud kultuur-hoolekogud.
§ 2. Kultuur-valitsuses peetakse üldine rahvusnimekiri, kuna kohalikkudes kultuur-hoolekogudes -- nende tegevusringkonnas elavate kultuur-omavalitsuse liikmete nimekiri peetakse.
II. Rahvusnimekirja pidamine.
§ 3. Rahvusnimekirja aluseks on vastava vähemusrahvuse esimese kultuur-nõukogu hääleõiguslikkude valijate nimekirjad.
§ 4. Rahvusnimekirja kantakse peale selle:
1. Vastavasse rahvusse kuuluvad vähemalt 18 aastat vanad Eesti kodanikud nende kirjalikul teadaandel;
2. Rahvusnimekirjades seisvate kodanikkude alla 18 aasta vanuseb lapsed;
3. Kahte rahvusse kuuluvate vanemate alla 18 aasta vanused lapsed, kui üks vanematest rahvusnimekirjas seisab ning teise vanema poolt lapse nimekirja ülesvõtmise kohta kirjalik nõusolek esitatud;
4. Kahte rahvusse kuuluvate vanemate alla 18 aasta vanused lapsed, kui isa selles nimekirjas seisab ja laste rahvuse määramise suhtes vanemate vahel ei ole kokkulepet saavutatud.
§ 5. Isiklised teadaanded esitatakse kohalikkudele kultuur-hoolekogudele, kes on kohustatud neid läbi vaatama ja teadaandjat, kui ta seatud nõuetele vastab, rahvusnimekirja üles võtma kahe nädala jooksul teadaande kättesaamise päevast arvates.
Isiklisele teadaandele tuleb juure lisada seaduslikus korras tõestatud ärakirjad rahvust-tõendavatest dokumentidest, kahes eksemplaris.
§ 6. Kui isiklik teadaanne rahvuse kohta lahku läheb teadaandaja legitimatsiooni dokumentides sisalduvatest andmetest, siis kantakse teadaandja rahvusnimekirja, kui ta esitab siseministeeriumi korraldusel vastavalt parandatud legitimatsiooni dokumendi või siseministeeriumi poolt välja antud õienduse legitimatsiooni dokumendis rahvuse suhtes tehtud paranduse kohta.
Märkus. Käesolevas paragrahvis tähendatud dokumentide parandamise asjus tuleb pöörduda kirjalikult kas otsekohe siseministeeriumi poole, või politsei või politseijaoskondade ülemate kaudu. Palvele lisatakse juure ärakiri legitimatsiooni dokumendist ja tarvilised tõendused rahvuse kohta.
§ 7. Rahvusnimekirjast kustutakse maha vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse liikmed, kes:
a) surma läbi lahkunud;
b) Eesti kodakondsusest lahkunud;
c) oma soovil vähemusrahvuse kultuur-omavalitsusest lahkuvad, sellest kirjalikult teatades kohalikule kultuur-hoolekogule;
d) vähemusrahvuse kultuur-omavalitsuse liikmete lapsed (§ 3 p. p. 2 ja 3), kes 18 aastaseks saanud, kui nad ühe aasta jooksul ei ole registreerunud.
§ 8. Rahvusnimekirjad -- üldine ja kohalikud -- peetakse kahes jaos: esimesse (register A) kantakse sisse isikud, kes üle 18 aasta vanad ja teise (register B), alla 18 aasta vanad isikud.
§ 9. Rahvusnimekirjades märgitakse registreeritava isiku kohta järgmised andmed:
a) perekonnanimi ja nimi (kui mitu nime, siis kõik, abielu- ja lesknaistel ka vallaspõlve perekonnanimi);
b) sündimiseaeg;
c) perekonnaseis (abielus või mitte, lesk, lapsed kuni 18 a. vanaduseni);
d) alaline elukoht.
§ 10. Üldisse rahvusnimekirja tehakse sissekandmised kohalikkude kultuur-hoolekogude tegevuspiirkondade järgi. Selleks saadavad kultuur-hoolekogud iga järgmise kuu 7. päevaks kultuur-walitsusele § 9 nõutud andmed isikute kohta, kes läinud kuu jooksul uuelt registreeritud, samuti ka teateid ettetulnud muudatustest nimetatud andmetes varem-registeeritud isikute kohta; samas korras teatatakse ka kultuur-valitsusele vähemusrahvuse kultuur-omavalitsusest lahkunute üle.
Samaks tähtajaks saadavad kultuur-hoolekogud siseministeeriumile sellekohaseid teateid uuelt registreeritud isikute kohta ühes ärakirjadega tähendatud isikute poolt esitatud teadaannetest ja rahvust-tõendavatest dokumentidest (§ 5).
§ 11. Alalise elukoha üleviimisest ühest kohaliku kultuur-hoolekogu tegevuspiirkonnast teise, teatab ülemineja kultuur-hoolekogule uue alalise elukoha järele.
Viimane tähendatud kultuur-hoolekogudest kannab isiku oma rahvusnimekirja ja teatab ühtlasi sellsest esimesele kultuur-hoolekogule, kes isiku oma rahvusnimekirjast maha kustutab.
§ 12. Leiab siseminister rewideerimisel või § 10, II lõikes ette nähtud korras või mõnel muul teel saadud andmete põhjal kultuur-hoolekogude või kultuur-valitsuse tegevuses rahvusnimekirjade kokkuseadmise asjas seaduse rikkumist, teatab ta sellest kultuur-valitsusele ja määrab tähtaja seadusliku korra maksmapanemiseks. Kui määratud tähtaja jooksul seaduse rikkumise kõrvaldamisest pole teatatud, on siseministril õigus pöörduda, kahe nädala jooksul tähendatud tähtaja möödumisest arvates, protestiga rahukogusse administratiivkohtu korras ning ühtlasi seisma panna protesteeritud tegevust kuni kohtuotsuseni.
§ 13. Kultuur-valitsus on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas rahvusnimekirjade revideerimist.
Revideerimise kohta seatakse kokku sellekohane akt, mis ärakirjas esitatakse siseministrile.
§ 14. Kultuur-valitsus ja kultuur-hoolekogud on kohustatud riigi- ja omavalitsusasutuste nõudmisel andma kõiki rahvusnimekirjades sisalduvaid teatedi.
Kultuur-valitsusel ja kultuur-hoolekogudel on õigus riigi- ja omavalitsusasutustest rahvus nimekirja pidamiseks tarvilikke teateid saada.
Riigivanem J. Jaakson.
Siseminister Einbund.
Riigisekretär K. Terras.