Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigikeel on eesti keel. Eestimaal, eestlaste põlisel asualal on eesti keel riigi erilise tähelepanu ja kaitse all. Eesti keele seadustamisega riigikeeleks on loodud kindel alus eesti rahva ja tema kultuuri säilimiseks ja arendamiseks.
Eesti NSV-s on igale üksikisikule, samuti igale asutusele, ettevõttele ja organisatsioonile tagatud õigus kasutada eesti keelt nii kõnes kui ka kirjas.
Eesti NSV tagab eesti keele õpetamise ja uurimise Eestis ning toetab eesti keele õpetamist ja uurimist väljaspool Eestit.
Vene keelt käsitleb käesolev seadus lähtudes üleliidulise suhtlemise vajadustest ja kui keelt, mida Eesti NSV-s eesti keele järel kõige enam kasutatakse emakeelena.
Eesti keele seisund riigikeelena ei riiva mis tahes emakeelega isikute kodanikuõigusi. Kaitstes eesti keelt riiklikul tasemel tunnistab Eesti NSV igast rahvusest kodanike vääramatut õigust oma emakeele ja kultuuri viljelemisele, kõigi kodanike võrdsust seaduse ees sõltumata nende emakeelest.
§ 1. Vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvile 5 on Eesti Nõugokude Sotsialistliku Vabariigi riigikeel eesti keel.
Eesti NSV riigikeele, vene keele ja teiste keelte kasutamise korra
sätestab käesolev seadus.
Üksikisik
§ 2. Üksikisikul on Eesti NSV territooriumil õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele kõikides Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes ning asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides.
Sätestatu kehtib ka muid keeli asjaajamiseks kasutavate riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide suhtes.
§ 3. Üksikisikule on tagatud võimalus ka venekeelseks asjaajamiseks ja suhtlemiseks Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes ning asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides.
Asjaajamine üksikisikuga teistes keeltes toimub vastavalt võimalustele ja tegevuseesmärgile.
§ 4. Üksikisikutega tööalaselt suhtlevatele isikutele, nagu kõik juhtivtöötajad, riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste, ühiskondlike organisatsioonide, õigussüsteemi, korrakaitse- ja järelevalveorganite töötajad, meditsiinipersonal, ajakirjanikud, teenindus-, kaubandus-, side-, õnnetus- ja päästeteenistuse töötajad ning muud, kehtestatakse keeleoskusnõuded. Eesti keele ja vene keele ning muude keelte valdamine ja kasutamine on kohustuslik käesoleva seaduse § 37 alusel kehtestatavate nõuete piires.
§ 5. Juhtivtöötajad suhtlevad alluvaga viimase poolt valitud keeles, kusjuures nad ei ole kohustatud ületama oma keeleoskusnõuete piire.
§ 6. Teeninduses ja kaubanduses on teenindav pool kohustatud kasutama teenindatava poolt valitud keelt oma keeleoskusnõuete piires.
§ 7. Üksikisiku keelevaliku tõkestamine ja halvustamine on keelatud ja seadusandluses ettenähtud juhtudel karistatav.
Riigivõimu- ja riigivalitsusasutused
§ 8. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite istungeid ja töökoosolekuid juhatatakse ning nende protokollid vormistatakse eesti keeles.
Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite aktid võetakse vastu ja avaldatakse eesti keeles ja nende tõlge vene keeles.
Eesti NSV kohalikes riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes võib asjaajamiskeelena kasutada vene keelt vastavuses käesoleva seaduse §-ga 36.
§ 9. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste pöördumisel väljapoole Eesti NSV-d kasutatakse mõlemale poolele sobivat keelt.
§ 10. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused kasutavad kirjalikul suhtlemisel Eesti NSV-s paiknevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning omavahel eesti keelt.
Kohalikud riigivõimu- ja riigivalitsusasutused, millede asjaajamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 36 on venekeelne, võivad kirjalikul suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustega kasutada vene keelt.
§ 11. Pöördumisel üksikisiku poole Eesti NSV-s kasutavad Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused eesti keelt, eesti keelt mittevaldavate isikute puhul vene või muud keelt.
Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutused tagavad üksikisikule eesti- ja venekeelse suhtlemis- ja asjaajamisvõimaluse ning eesti- ja venekeelsete dokumentide saamise vastavalt viimaste sihile või isiku soovile. Suhtlemine ning dokumentide väljaandmine muudes keeltes võib Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustes toimuda vastavalt nende asutuste tegevuse eesmärgile ja võimalustele, lähtudes kohaliku elanikkonna rahvuslikust koosseisust või rahvusvahelise suhtluse vajadustest.
Asutused, ettevõtted ja organisatsioonid
§ 12. Eesti NSV territooriumil paiknevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide sisemise asjaajamise keel on eesti keel.
Senine venekeelne asjaajamine saab jätkuda tähtajaliselt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kehtestatavas korras, kusjuures tähtaegade määramisel arvestatakse eestikeelsele asjaajamisele siirdumise reaalseid eeldusi. Töötajale tagatakse eestikeelne tööalane teave ja temalt võetakse vastu ka eestikeelseid sisedokumente. Venekeelset asjaajamist jätkavate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide allüksustel on õigus kasutada asjaajamises eesti keelt. Mitte-eestikeelne sisemine asjaajamine võib toimuda ka vastavalt käesoleva seaduse §-dele 20 ja 25.
§ 13. Tehnilist dokumentatsiooni võivad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid kasutada originaalkeeles.
Eesti NSV asutused, ettevõtted ja organisatsioonid võivad väljastada mitte-eestikeelset tehnilist dokumentatsiooni ainult tellija soovil.
§ 14. Eesti NSV territooriumil paiknevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide pöördumisel väljapoole Eesti NSV-d kasutatakse mõlemale poolele sobivat keelt.
§ 15. Eesti NSV-s paiknevad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid kasutavad suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustega ning omavahel eesti keelt.
Vene keelt sisemise asjaajamiskeelena kasutavad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid võivad omavahelisel suhtlemisel ning suhtlemisel Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutustega kasutada vene keelt.
Keelekasutust sõjaväeosades käesolev seadus ei reguleeri.
§ 16. Pöördumisel üksikisiku poole Eesti NSV-s kasutavad asutused, ettevõtted ja organisatsioonid eesti keelt, eesti keelt mittevaldavate isikute puhul vene või muud keelt.
Eesti NSV asutused, ettevõtted ja organisatsioonid tagavad üksikisikule eesti- ja venekeelse suhtlemis- ja asjaajamisvõimaluse ning eesti- ja venekeelsete dokumentide saamise vastavalt viimaste sihile või isiku soovite.
§ 17. Eesti NSV-s paiknevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide vabariigisisene aruandlus ja finantsdokumendid on eestikeelsed.
Kohus
§ 18. Kohtumenetluses toimub keelte kasutamine vastavalt Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvile 158.
Haridus, teadus ja kultuur
§ 19. Eesti NSV tunnistab kõigi oma kodanike võrdset õigust riiklikule omakeelsele üldharidusele.
Eesti NSV tagab eestikeelse hariduse kogu oma territooriumil.
Venekeelne üldharidus tagatakse vastavalt venekeelse elanikkonna
paiknemisele.
§ 20. Eesti NSV kodanikel on õigus õppe- ja kasvatuskeeltelt ükskeelsetele lasteasutustele ja üldhariduskoolidele.
Mitte-eestikeelsete lasteasutuste ja koolide sisemine asjaajamine võib olla omakeelne.
Laste- ja õppeasutuste juhatajad ning õppe- ja kasvatuspersonal peavad valdama asjaomase asutuse õppe- ja kasvatuskeelt.
§ 21. Eesti NSV tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes õppeasutustes ja õpperühmades nende ametkondlikust alluvusest sõltumata.
Kõigile eesti keelt mittevaldavatele üliõpilastele õpetatakse eesti keelt.
§ 22. Eesti NSV kodanikel on õigus eestikeelsele kutse-, keskeri- ja kõrgharidusele kõigil erialadel, mida Eesti NSV-s õpetatakse.
Eesti NSV vene õppekeelega koolide lõpetanute edasiõppimisvõimalused Eesti NSV kutse-, keskeri- ja kõrghariduse süsteemis tagatakse vene õppekeelega rühmade või koolidega vastavalt vabariigi vajadustele ja võimalustele, samuti eesti keele süvendatud õpetamisega nendele eestikeelse erialakoolituse alguses.
§ 23. Eesti NSV tagab õiguse esitada teadustöid ja neid teadlaskraadide taotlemiseks kaitsta eesti keeles.
Eesti NSV-s ei tõkestata teaduspublikatsioonide keelevalikut. Väitekirju võib esitada ja teadlaskraade kaitsta mis tahes keeles, mida erialanõukogu aktsepteerib.
§ 24. Eesti NSV tagab eestikeelse kultuuri eelisarendamise, toetades ühtlasi teiste rahvusrühmade kultuuritegevust.
Igas Eesti NSV linnas ja rajoonis peab olema tagatud eestikeelne
teabelevi.
Eesti NSV tagab eesõiguse eestikeelsete tru2kiste tootmisele.
Eesti NSV tagab televisiooni ja raadio levikanalid eestikeelsetele programmidele ja viimaste kättesaadavuse kogu Eesti NSV territooriumil.
Eesti NSV tagab filmide, video ja muude audiovisuaalsete teoste avalikul esitamisel nende tõlke eesti keelde.
Tagatakse igakülgne venekeelne teave Eesti NSV kohta televisioonis, raadios ja trükisõnas.
Usundilise tegevusega ning tavanditega seonduvat keelekasutust käesolev seadus ei reguleeri.
§ 25. Eesti NSV-s võivad rahvuskultuuriühendused sisemises asjaajamises kasutada oma rahvuskeelt, lasta valmistada omakeelseid trükiseid, formulare ja dokumente.
Rahvuskultuuriühendused võivad algatada omakeelsete lasteasutuste, koolide, kultuuriasutuste ja perioodikaväljaannete asutamise ning nendel on õigus korraldada omakeelset koolivälist õppe- ja kasvatustööd.
Koosolekud
§ 26. Eesti NSV-s toimuvatel koosolekutel, istungitel, konverentsidel ja muudel kokkutulekutel esinejate keelevalik on vaba. Arusaadavus tagatakse vajaduse korral tõlkega.
Rahvusvaheliste ja liiduvabariikidevaheliste kokkutulekute keeled ja tõlke määrab korraldustoimkond.
Nimed
§ 27. Eesti NSV kohanimed on eestikeelsed. On lubatud ainult aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid.
Igal Eesti NSV kohal on üksainus ametlik nimi. See on fikseeritud eesti-ladina tähestikus ja teda võidakse Eesti NSV-s kinnitatud eeskirjade põhjal kirjutada ka teistes tähestikes.
§ 28. Eesti NSV eesti rahvusest kodaniku nimi koosneb ühest või enamast eesnimest ja ühe- või kahekordsest perekonnanimest. Muude nimeosade lisamine toimub ainult isiku nõudel. Isikunimi fikseeritakse eesti-ladina tähestikus ja teda võidakse Eesti NSV-s kinnitatud eeskirjade põhjal kirjutada ka teistes tähestikes.
Eesti NSV muust rahvusest kodanikel on õigus kanda nime vastavalt rahvuslikule tavale, kuid nimi peab ametlikus tarvituses sisaldama vähemalt perekonnanime ja ühe eesnime. Muust rahvusest kodaniku nime kandmine eestikeelsetesse dokumentidesse toimub kinnitatud eeskirjade põhjal.
§ 29. Eesti NSV koha- ja isikunimede rahvusvaheline ladinatäheline kuju on identne Eesti NSV-s kasutatavaga.
Kui veovahendil, hoonel, rajatisel või muul esemel on ametlikuks nimeks eestikeelne sõna või algselt ladinatäheline nimi, on selle rahvusvaheline ladinatäheline kuju identne sama sõna või nime kirjakujuga eestikeelses tekstis.
§ 30. Nimetarvituse üksikasjaliku korra sätestab Eesti NSV nimeseadus.
Tähised ja teave
§ 31. Eesti NSV-s kasutatakse eestikeelseid formulare ja blankette. Eestikeelsele tekstile võib olla lisatud tõlkeid.
Muukeelseid formulare ja blankette võidakse kasutada vastavuses käesoleva seaduse §-dega 12, 20, 25 ja suhtlemisel väljapoole Eesti NSV-d.
§ 32. Pitsatite, templite ja stampide tekstid on eesti keeles, vajaduse korral koos tõlkega.
§ 33. Avalikult väljapandavate siltide, kuulutuste, teadaannete ja reklaami tekst peab olema eestikeelne. Sellele võib teisel kohal, eestikeelsest tekstist mitte suuremana, lisada tõlke või transkriptsiooni. Tõlke lisamisel arvestatakse kohalike elanike, liiduvabariikidevahelise ja välissuhtluse vajadusi.
Rahvuskultuuriühenduste, koolide ja välissuhtluse tarbeks kasutatavad kuulutused, teadaanded ja reklaam võivad olla muukeelsed.
Eesti NSV-s müüdavate kaupade kasutamisjuhendid peavad olema ka eesti keeles. Eesti NSV-s toodetud ja müüdavate kaupade sildid peavad olema vähemalt eesti keeles.
§ 34. Registrimärkide tähekombinatsioonid Eesti NSV-s võivad sisaldada ainult ladina tähti.
Seaduse rakendamine
§ 35. Käesoleva seaduse §-d 2, 3, 11 ja 16 rakenduvad ühe aasta, §-d 6, 10 lg. 1, 31, 32 ja 33 lg. 3 kahe aasta ning §-d 5, 15 lg. 1, 17 ja 34 nelja aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.
§ 36. Kohalike riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste puhul, kus seni on olnud asjaajamine venekeelne ning millede haldusala elanikkond oma rõhuvas enamuses ei valda eesti keelt, võib Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium käesoleva seaduse § 8 lg. 1 rakendamise tähtajaliselt edasi lükata, arvestades tähtaegade määramisel eestikeelse asjaajamise taastamise reaalseid eeldusi.
Eelmine lõige ei laiene Eesti NSV pealinnale Tallinnale ega tema
rajoonidele.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohalikel riigivõimu- ja riigivalitsusasutustel on õigus suhelda omavahel ning vene keelt sisemises asjaajamises kasutavate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega vene keeles.
§ 37. Käesoleva seaduse § 4 rakendub järk-järgult nelja aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.
Käesoleva seaduse §-s 4 ettenähtud erialade ja ametikohtade loetelud, keeeleoskusnõuded vastavate isikutega töölepingu sõlmimisel, atestatsioonitingimused, keelte õpetamise kord ning § 4 rakendamise tähtajad kehtestatakse Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt kooskõlastatult Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi Keelekaitsekomisjoniga.
Vastutus ja seaduse täitmise kontroll
§ 38. Eesti NSV riigivõimu- ja riigivalitsusasutuste ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhid vastutavad personaalselt käesoleva seaduse nõuete täitmise eest oma alluvuskonna piires.
Need ametiisikud, samuti käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud töötajad, kes on süüdi käesoleva seaduse tahtlikus rikkumises, kannavad ettenähtud korras vastutust.
§ 39. Käesoleva seaduse täitmise kontroll pannakse Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ja tema poolt moodustatavale Keelekaitsekomisjonile.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. VAHT
Tallinn, 18. jaanuaril 1989.