1. peatükk.
Eesti keele tarvitamine riiklikes ja omavalitsus-asutistes.
§ 1. Eesti Vabariigi riigikeeleks on eesti keel.
§ 2. Riiklikkude ja omavalitsus-asutuste asjaajamine toimub eesti keeles.
Erandid käesoleval paragrahvi eeskirjast on nähtud ette käesoleva seaduse 2.
peatükis.
2. peatükk.
Võõraste keelte ja vähemusrahvuste keelte tarvitamine riiklike ja omavalitsus-asutistes.
1. Üldeeskirjad.
§ 3. Riiklikkude ja omavalitsus-asutiste kirjalik läbikäimine välismaa riiklikkude ja eraasutistega võib toimuda võõras keeles. Samuti võivad ametiasutised, kellel asjaajamises alaline kokkupuutumine välisriikide kodanikega, asjaajamise hõlbustamise huvides tarvitada avalikult väljapandavais pealiskirjades ja siltidel eesti keele kõrval võõraid keeli teisel kohal.
§ 4. Eesti keelt mittevaldavad isikud suulises läbikäimises riiklikkude ja omavalitsus-asutistega võivad asjaajamise hõlbustamise huvides tarvitada ka mõnd muud keelt, mida vastavad ametnikud oskavad.
2. Vähemusrahvuste keelte tarvitamine riiklikes keskasutistes.
§ 5. Saksa, vene ja rootsi rahvusest kodanikud, kui nad ei valda eesti keelt, võivad asjaajamise hõlbustamise huvides pöörduda riiklikesse keskasutistesse kirjalikult oma rahvuskeeles neis asjus, mis kuuluvad nende asutiste kompetentsi, kusjuures kirjalikud vastused keskasutistest antakse eesti keeles.
3. Vähemusrahvuste keelte tarvitamine kohalikes omavalitsustes.
§ 6. Kohaliku omavalitsuse piirkonnas, kus vähemusrahvas enamuses, võidakse võtta selle vähemusrahvuse keel omavalituse asjaajamiskeeleks, kui selle poolt on kohaliku omavalitsuse esinduskogu liikmete enamus, arvates nende seaduslikust arvust.
§ 7. Vähemusrahvuse asjaajamiskeelega omavalitsus-asutise kirjavahetus riiklikkude asutistega, kui ka nende omavalitsus-asutistega, kus ei ole tarvitusel sama vähemusrahvuse keel, peab toimuma eesti keeles.
Samuti peab toimuma eesti keeles eelmises lõikes nimetatud kohalikkude omavalitsuste raamatupidamine ning peale selle kirjalik asjaajamine, mida toimetatakse üldriiklikkude ülesannete teostamiseks koha peal.
Vähemusrahvuse asjaajamiskeelega kohaliku omavalitsuse volikogu koosolekute protokoll koostatakse eesti keeles.
§ 8. Vähemusrahvuse asjaajamiskeelega kohalikkude omavalitsus-asutiste ametlikud pealiskirjad siltidel, pitsatidel, blankettidel j.n.e. peavad olema eestikeelsed.
Kõik vähemusrahvuse asjaajamiskeelega kohalikkude omavalitsus-asutiste poolt väljapandavad ametlikud kuulutused, teadaanded j.n.e. peavad olema eestikeelsed, kusjuures võidakse eestikeelse tekstile lisandada tõlge vastavas vähemusrahvuse keeles teisel kohal.
Ametlikud kutsed ja käsud saadetakse eesti keeles isikuile, kes ei ole kohaliku omavalitsuse piirkonnas enamuses oleva vähemusrahvuse liikmed.
§ 9. Vähemusrahvuse asjaajamiskeelega kohaliku omavalitsuse sekretärid ja kantseleijõud peavad valdama eesti keelt.
§ 10. Vähemusrahvuse asjaajamiskeelega kohaliku omavalitsuse volikogus, valitsuses ja teistes kollegiaalsetes asutistes on iga liige ja sõnaõiguslik isik õigustatud tarvitama eesti keelt nii kõnes kui kirjas.
§ 11. Igal kodanikul on õigus pöörduda eesti keeles kirjalikult ja suuliselt omavalitsus-asutiste poole, kus vähemusrahvuse keel on asjaajamiskeeleks.
§ 12. Kohalik omavalitsus-asutis, kus vähemusrahvuse keel on asjaajamiskeeleks, on kohustatud vastuseid, õiendusi, tunnistusi, teatisi ja muid dokumente andma välja eesti keeles, kui kodanik seda nõuab või kui asi on alguse saanud eesti keeles.
Asjaosalisele, kes ei kuulu kohalikku enamuses olevasse vähemusrahvusse, antakse kirjalik vastus igal juhul eesti keeles.
§ 13. Palujate, kaebajate, tunnistajate, asjatundjate ja teiste juurdekutsutud isikute ütlused protokollitakse eesti keeles, kui üleskuulatav isik ei ole kohalikus omavalitsuspiirkonnas enamuses olevast vähemusrahvusest, või kui ütlused on tehtud eesti keeles. Seejuures tehakse teatavaks eesti keeles antud avaldused vastavas vähemusrahvuse keeles neile vähemusrahvusest asjaosalistele, kes ei oska eesti keelt.
Vähemusrahvuse keeles koostatud protokollide, aktide ja suuliste korralduste sisu tehakse asjaosalistele teatavaks eesti keeles, kui nad ei oska vähemusrahvuse keelt.
4. Vähemusrahvuste keelte tarvitamine vaestelastekohtutes.
§ 14. Vähemusrahvuse asjaajamiskeelega kohaliku omavalitsuse piirkonnas vaestelastekohtu kirjalik asjaajamine peab toimuma eesti keeles, kuid vastava vähemusrahvuse liikmed, kes ei valda eesti keelt, võivad pöörduda vaestelastekohtu poole kirjalikkude palvetega ja avaldustega oma rahvuskeeles ja ametlikke kutseid neile asjaolsalistele, kes kuuluvad kohalikku enamuses olevasse vähemusrahvusse, võidakse saata nende rahvuskeeles.
Eelmises lõikes tähendatud vaestelastekohtu suulist asjaajamist võidakse omavalitsuse esinduskogu otsusel toimetada kohaliku vähemusrahvuse keeles, kusjuures tulevad vastavalt kohaldamisele käesoleva seaduse § 10 ja 11 eeskirjad.
5. Vähemusrahvuste keelte tarvitamine vähemusrahvuste kultuuromavalitsustes
§ 15. Vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse asjaajamiskeeleks on vastava vähemusrahvuse keel.
Läbirääkimises riiklikkude asutistega ja nende omavalitsustega, kus selle vähemusrahvuse keel ei ole asjaajamiskeeleks, tarvitatakse eesti keelt.
§ 16. Vähemusrahvuse kultuurnõukogu valimiste peakomitee asjaajamine ja kultuuromavalitsuste raamatupidamine peab toimuma eesti keeles.
Järelevalve-asutisele järelevalve teostamise otstarbel saadetavaile protokollidele ning muile aktidele, kui neid ei peeta eesti keeles, lisandatakse eestikeelne tõlge.
§ 17. Vähemusrahvuse kultuurvalitsuse sekretär ja kantseleijõud peavad valdama eesti keelt.
§ 18. Vähemusrahvuste kultuuromavalitsustele kohaldatakse vastavalt § 8, 10, 11 ja 12 eeskirjad.
6. Vähemusrahvuste keelte tarvitamine kohtus.
§ 19. Kohtuistungil võib, kui asjaosalised eesti keelt seletuste andmiseks küllaldaselt ei valda, arutatava asja selgitamise kiirendamise huvides kohtu sellekohase korralduse põhjal teostuda suuline toimetus täielikult või osaliselt peale eesti keele mõnes teises keeles, mida kohtu koosseis ja asjaosalised oskavad.
§ 20. Kui rahukohtuniku jaoskonna piiresse kuulub mõne vähemusrahvuse asjaajamiskeelega kohaliku omavalitsuse üksus, siis vastava vähemusrahvuse liikmed, kes ei oska eesti keelt, võivad pöörduda kohtuniku poole suuliste ja kirjalikkude palvetega ja avaldustega oma rahvuskeeles kõigis asjus, kui kohtunik seda keelt oskab või kui kohtul on vastav tõlk.
§ 21. Eelmises (20) paragrahvis ettenähtud juhul tõlgitakse eesti keelde asja kõrgemasse kohtuastmesse üleandmisel samas paragrahvis ettenähtud vähemusrahvuse keeles koostatud paberid.
§ 22. Paragrahvis 20 ettenähtud õigust ei või kasutada vähemusrahvuse liikmed, kui nad pöörduvad kohtuvõimude poole võõraste asjade kutseliste ajajatena.
§ 23. Vähemusrahvuse asjaajamiskeelega kohaliku omavalitsuse piirkonnas avaldatakse kohtuasutise korraldusel kohal väljapandavad kuulutused eesti keeles ja samas vähemusrahvuse keeles.
3. peatükk.
Eesti keele tarvitamine väljaspool riiklikke ja omavalitsusasutisi.
§ 24. Eesti keele tarvitamise korra majandusliku, seltskondliku ning rahvusvahelise läbirääkimise, samuti ka ühenduse pidamise ja liiklemise aladel määrab Siseminister kokkuleppel vastava ministriga.
§ 25. Kaubandus-, kindlustus- ja tööstusettevõtetes kui ka sundusliku välisrevisjoni alla kuuluvais ühistegelikkudes asutistes eesti keele asjaajamise keeleks võtmise kord määratakse eriseadusega.
4. peatükk.
Lõppeeskirjad.
§ 26. Siseministril on õigus anda määrusi ja juhtnööre käesoleva seaduse teostamiseks.
Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud määrusi võib Siseminister anda käesoleva seaduse avaldamisest arvates.
§ 27. Käesolev seadus hakkab maksma 1. jaanuaril 1935.
§ 28. Käesoleva seaduse maksmahakkamisega kaotab maksvuse Kohtute seaduse (VSK XVI köide) § 557 ühes märkusega ja Ajutiste administratiivseaduste (RT1 &mdash 1918) teine osa — seadus 2, Riigi keele kohta.
Tallinnas, 29. oktoobril 1934.
K. Päts
Peaminister
Riigivanema ülesannetes
K. Einbund
Siseminister