Esimest korda ilmub siin täieline Eesti keele õpetus eesti keeles eneses. Ta nõuab lahket wastuwõtmist Teie poolest, armsad suguwennad ja -õed. Selleks on temal täitsa õigus. Iga Eestlane peab emakeelt hoolega õppima, muidu on tema kõnelemine wilets ja harimata ja ka iga wõõra keele õppimine puudulik. Enne peab igaühel emakeel täiesti ja teaduslikult selge olema, siis alles peab wõõraid keeli õppima hakatama, sest siis kannab wõõra keele õppimine tululist wilja. Aga pääle selle on ka iga Eestlase kohus emakeelt sügawamalt õppida. Kes seda ei tee, sellel ei ole täit õigust Eesti nime kanda, ei Eestlaste seas elada ega ametit pidada, milles tal rahwaga tegemist on.
Raamatus on kahesugust trükki, jämedamat ja peenemat. Kes selle osa, mis jämedama trükiga trükitud, läbi wõtab, see mõistab Eesti keelt õigesti kirjutada. Kes weel sügawamalt Eesti keelt soowib tundma ja uurima õppida, see peab ka peenema trükiga osad ehk lisad, see on teise sõnaga, raamatu eest kuni taha hoolega läbi wõtma. — Koolide kohta olgu üteldud, et jämedama trükiga osa muist küla-koolis ja muist kihelkonna-koolis wõib õpetada, ja peenema trükiga osa jääb üksi kihelkonna-kooli wõi ka iseõppimise jaoks. Üleüldse peab mõistlik koolmeister ise nii palju mõistma õpematerjalist walida ja õpetada, kui just lastele kasulik on, et nad täielise kuju Eesti keelest saawad.
Raamatu kohta on ütelda, et ta enam kui kolme aasta töö ja uurimise wili on. Et kirjutamine nii palju aega wõttis, tuli sest, et Eesti keeles enne wäga wähe on grammatika üle kirjutatud ja et teaduslikud nimed pea kõik oliwad tarwis uuesti luua. — Teaduse ja jaotuse poolest pidin täitsa iseteed käima, kui seda seni ajani Eesti keele uurijad, ja nimelt ka kaks meie suuremat keeletundjat Ahrens ja Wiedemann, on käinud. See tuli sest, et mina Eestlasena Eesti keele sees olen üles kaswanud ja ikka rahwa seas elanud ja mul selle pärast keele kohta teised tundmused kui nendel. — Esiti tuleb siin hääle- ja sõnaõpetus wälja, mille järele pea ka lauseõpetus ilmuma saab. Raamat on nõnda kokku seatud, et igaüks, kes Eesti keelt kõneleb wõib nii hästi grammatika kui ka keele täiesti selgeks saada, kui ta raamatu ka ühe ainsa korra järge mööda läbi õpib ehk hoolega ja mõteldes läbigi loeb.
Rõõmsa lootusega saadan siis raamatu Eesti rahwa ette. Lootagu ta Eesti rahwa seas meie ilusa kalli Eesti emakeele teadust ja õpetagu Eestlasi oma keele ilu, wõimu ja kaunist imekspanemise wäärt sisemist ehitust tundma. Raamatust märkab igaüks, missugune suur ja ilus pärandus see on, mis meie esiwanemad meile Eesti keele näol on pärida jätnud. Kaswatagu ja suurendagu see raamat oma kohast armastust Eesti keele wastu. Jumala õnnistus olgu temaga! Seda soowib südamest
Tartus. Talwekuul 1883.
K. A. H.