Laupäeval, 17. augustil tähistatakse Põltsamaa lähistel meeldetuletuspeoga 145. sünniaastapäeva mehel, kellel suured teened kultuuriloos.

Karl August Hermanni mälestuspidu peetakse tema kodukandis, Võhma-Nõmme külas. Ürituse korraldaja on kauaaegne polügrafist ja koduloohuviline Arnold Everaus. «Hakkasin Hermanni meeldetuletuspeo eestvedajaks sellepärast, et ta elas minu vanavanemate talu naabruses ja on meie koduküla kuulsus. Kuigi Karl August sündis septembrikuus, mõtlesime meie teda austada suvise peoga ja just tema lapsepõlvemail.

Peole ootame ka Hermanni järeltulijaid, näiteks lauljanna Pille Lille. Lindilt kuulame Karl August Hermanni pojatütre, tõlkija ja toimetaja, 82-aastase Asta Blumenfeldi mälestusi oma vanaisast,» kuuleme uudiseid Everausilt.

Hermanni isikust ja elutööst kõnelevad Tartu Ülikooli, «Postimehe» ja «Vanemuise» esindajad, loomulikult ka Põltsamaa ja koduküla inimesed.

Alo Ritsing sõidab kohale Hermanni loodud igihaljaste laulude ja mitme meeskooriga Tartust, lähedalt tulla on Põltsamaa lauljail.

Piret Noorhani Eesti Kirjandusmuuseumist on koostanud Karl August Hermanni elust ja tööst ülevaatenäituse. See on üleval Pardi talus, kus meeldetuletuspidu peetakse.

Arnold Everaus on kokku pannud kultuuriloolise väiketrükise, mis värskelt homseks Põltsamaale jõuab.

Karl August Hermanni meeldetuletuspidu toetab Tartu Kultuurkapital ja kultuurosakond, trükikoda «Greif» ja bussifirmad Tarbus ja Favora, ka Tartu Õlletehas ja ettevõtte Valentino ning Põltsamaa vallavalitsus.

Bussid peopaika Põltsamaale Pardi tallu väljuvad homme hommikul kell 9 «Vanemuise» alumisest parklast. Peo algus on kell 10.30, tagasisõit Tartusse kell 19.

Laupäeval meenutati Põltsamaa lähistel ühel taluõuel Karl August Hermanni. Koha- ja ajavaliku põhjuseks oli rahvavalgustaja ja aatemehe siinne kodukant ja 145. sünniaastapäev.

Üritust võis võrrelda hästi ette valmistatud laulupeo või omaaeguse «Vanemuise» seltsi koosolekuga, kus peeti kõnesid, lauldi ja mängiti.

Kokkutulekupaiga korrastamiseks olid suuri jõupingutusi teinud Pardi talu peremees Arnold Everaus ja tema tütar, Tartu Ülikooli professor Hele Everaus ning Põltsamaa vallavalitsus (vallavanem Tiit Kulu) ja külaelanikud (külavanem Heino Joost).

Oli kujundatud koht, kus lippu heisata ja kõnesid pidada, kus rahvale laulda ja pilli mängida, publikule valmis mitu rida istepinke.

Algavale üritusele andis kaalu Eesti kaitsejõudude orkester, kelle mäng saabujaid taluõuele kutsus.

Hermanni päeva kuulutas avatuks Põltsamaa vallavanem Tiit Kulu. Heisati riigilipp.

Edasi vaheldusid kõned Hermanni loodud muusikaga, mida esitasid puhkpilliorkester, viiuldajate ansambel, Tartu meeskooride lauljad, Vanemuise teatri ooperikoor, segakoor Vanemuine ja Põltsamaa koor Heli.

Hermanni lapsepõlvest Nõmme külas kuni tema elu- ja tööpäevade loojanguni Tartus kõnelesid külavanem Heino Joost, TÜ prof. Hele Everaus, TÜ lektor Udo Kolk, ASi Postimees juhatuse esimees Mart Kadastik, Vanemuise teatri esindaja Evald Kampus, konservatooriumi õppejõud Artur Vahter, trükikoja Greif direktor Kalle Rannu ja kirjanik Ain Kaalep.

Sõnavõtud olid kui põgusad kultuuriloolised ettekanded, mis mõistvalt tunnustasid aatemehe püüdlusi valgustada ja harida oma rahvast, õpetada ja luua omagi rahvale seda, mis teistel kultuurrahvastel juba ammu olemas. Ta asus ise tööle, et koostada eesti rahvale entsüklopeediat, õpikuid, lõi paremaks ja selgemaks omakeelseks eneseväljenduseks uusi sõnu, lõi laule kodus, koolis ja kirikus laulmiseks -- oli 19. sajand ja meie rahvas vajas alles ülesäratajaid!

Kuid -- ei saanud Põltsamaa kokkutulekul kõnelejad jätta osumata Hermanni kui mitmel rindel tegutseja pinnapealsusele. Ühele valdkonnale pühendudes oleks Hermanni jälg meie kultuuriloos sügavam ja säravam olnud.

Sellele vaatamata võisid kõnelejad üldistada: pärast K.A. Hermanni on meil olnud päevaleht «Postimees», tema loodud grammatika ja muusika oskussõnu; tema isamaalaulud olid rahval suus meie laulva revolutsiooni ajal ja äsja, selgi suvel rahvusvahelisel poistekooride laulupeol ja ESTO päevadel.

Alo Ritsing ütles, et ehk Hermann ei tahtnudki ise särada, ta tahtis rahvast harida, oma rahva heaks tööd teha.

Mart Kadastik tunnustas Hermanni toimetulekut «Postimehe» majandamisel ja lugejaskonna juurdevõtmisel.

Ain Kaalep tegi Karl August Hermannile ja Jaan Tõnissonile kummarduse aususe ja kõlbluse eest, mis peaksid enim vääristama ka tänaseid ettevõtlikke eestlasi.

Kokkutulekust võttis osa ka K.A. Hermanni järglasi. Kohal oli 5 täiskasvanud ja 4 väikest suurmehe järeltulijat.

ENE PUUSEMP