Jaapani ajakirja «Gengo» («Keel») käesoleva aasta esimeses numbris ilmus sarjas «Maailma ajalehed» artikkel «Eesti». Loo autor on keeleteadlane Kazuto Matsumura, kes mullu ka ise Eestis viibis. Alustuseks pakub ta sõna-sõnalises tõlkes lõigu prof. Paul Aristest kõnelevast kirjatükist möödunud aasta 9. juuni «Noorte Häälest». Illustratsioonideks sama ajalehenumbri esikülg, Kaljo Põllu pilt Tartu ülikoolist tema asutamisajal ja Tartu 950. aastapäeva tähistamiseks trükitud postmark. Antud on ülevaade eesti keelest, selle levikust ja kõnelejaist. Eesti keele arenemine on tihedalt seotud rahvusliku liikumise ajalooga. Kaasaegne kirjakeel kujunes välja umbes käesoleva sajandi kolmekümnendaiks aastaiks, kuid keelel veel arenguks sisemisi reserve (oleks tulnud → tulnuks). Keele eripäraks on astmevaheldus. K. Matsumura juhib tähelepanu sellele, et sama ajakiri on varemgi eesti keelest juttu teinud (1979. a. 4.—9. number).
Edasi on juttu päevalehtedest — peale ELKNÜ häälekandja «Noorte Hääle» ka «Rahva Häälest», «Õhtulehest» ja «Edasist».
Artikli teine pool räägib põhiliselt Tartu ülikoolist ja selle lähenevast juubelist, mida septembris tähistatakse. Autor rõhutab ülikooli tähtsust väiksematele soome-ugri keeli kõnelevatele rahvastele, kel emakeelne kõrgkool puudub. Mordvalastest, maridest, udmurtidest keeleteadlased on põhiliselt oma hariduse saanud Tartus prof. Ariste käe all.